teede pikkus ajas-

Ville Jehe:
Istud kohvikus ja jälgid oma mobiilist kuidas sinu kiirlaadimispistikusse ühendatud elektriauto suudaks juba enamus plaanitud distantsist katta, tellid veel ühe tee ja selle ajaga on akud piisavalt täis et jätta ruumi isegi spontaanseteks ideedeks… Selline oli eilne lõuna Bestselleris. 5 aastat tagasi poleks julgenud küll ennustada….

mis seal kõige lõpuks on? siis kui kõik valmis on? nüüdki juba jääb päev päevalt vähemaks, millest lugeda. millest kirjutada. eile kuulsin vikerraadiost lugu tüdrukust, kes läks maal vanaema toast ühe luugi taha ja oli korraga ruumis, kus olid kõik, kes loevad õhtulehte. ja sealt edasi sattus ruumi, kus kõik oli nii kaunis, et vene väed taandusid selle peale, kuidas eesti poiss lõi nende suunas jalgpalli. ja siis oli korraga nii, et esimene eesti mees abiellus valge ilusa mac-ga. laptopiga. sest eesti oli maailma esimene riik, kus lubati läpakaga abielluda. ja mida rohkem ma siin kirjutan, seda rohkem tundub mulle, et mul kisub ka sinnapoole… ma algust ei kuulnud, küllap see oli Kristiina Ehini lugu, kes muu…

ma käisin eelmine pühapäev väänas ujumas, see pärast ei kirjutanud ridagi. kohe ei olnud vaja kirjutada, mets ja maa ja meri sai kõik endale. siin all on seened, mida mai korjanud. ja jõgi, kus ujusin. elu, mida hingasin. meri oli lohesõitjaid täis. meri oli täitsa üleval, täitsa-täitsa.

pane nüüd tähele- mida vähem teen, seda rohkem jõuan. seda kaugemale lähen. mul oli aasta tagasi selge tunne, et ma ei taha enam rääkida. sõnad on otsas. kõrvad on täis. eelmine pühapäev väänas tegi kõrvad jälle lahti. aga uusi sõnu ei andnud. ehkki- täheldan, et viimasel ajal on rohkem kuulama hakatud taas. vanad prohvetid tüütavad ära, küllap otsitakse uusi. noh- olgu pealegi, megalahedaid paljastusi siis Kroonikast! 😉 ja et veelkord- teid on olnud palju sel teel, kes minule mõelnud on. nagu see lugu ja laul mehe etteheitest jumalale- miks on sel rannal raskeil hetkeil vaid ühed jäljed? sa jätsid mind ikkagi üksi? rumaluke- noil hetkil kandsin sind süles, vastas Jumal… täna tunnen, et jah.  tsau pljau!

vahepeal on kraami ilmunud. fikseerime päevikusse. lugeda saab siit  ja siin on pisut olnut ja tulevat.

by Ristikivi-  …kõikide teede pikkus ajas on võrdne.

Kommenteerimine on suletud.