varblane
juba kolmapäevaks oli laekunud nii palju avaldusi ja teateid tuttavatelt nendega toimuva kohta või ka nt unedest, mis minuga seotud- et tundlikkus oli laes. ja termomeeter läks alla. nägemisi tuli nii unetsi kui reaalis. puhangute vahele helistas keegi ja rääkis, mismoodi tema või mõne sõbra meeleolu on liikunud või keegi fb-s kirjutanud või mida avaldanud. kass on kõndinud juba nädal aega rahutult ja jutukalt, nad teadupärast tunnevad ette. inimesed seavad üleskutseid kogunemisteks. kuuski ei osteta.
ma olin tagasi meie müüdud suvilas, aed lõhnas. erinevad õunasordid lõhnasid. näe, aretus on hakanud kaunist vilja kandma. isa ja ema olid koos. ärkasin tulise kahjutundega. tegemata jätmine. koht kus taas olla, sauna kütta. selge viide mustri kordamisele. ma tean niigi, et tahan maal elada…
autosid on vähe. inimesi liigub vähe. kapp on ube täis. śokolaadi ja pähkleid peaks juurde ostma, mis? tikke ja soola. seepi. sõja-aja inimene mäletab. olümpia-aegseid välismaa mahlasid, soolasuitsuvorsti ja kuuma võileiva putkasid. facebooki-aegne inimene mäletab kogunemiskutseid maailmaaastalõpu kohtingutele. jagamisi laikimiseta. nagu õhuhäire-kontserte, mil tualettides tuli laskuda keldrisse. mida Sina tunned? see oli kolmapäev.
22.detsembriks oli plaanitud põlisrahvaste ja teadlaste ühiskonverents kalendri kehtivusest. universiumi tervisest laiemalt. koos maiadega. Tlakaelel- vaata siit. tea kas toimus ja huvitav, kuidas uut maailma tervitati?
Armas särasilmne ja kelmikas 5-aastane poiss jäi täna õhtul viimaseks ja esikus õueminekuks riietudes rääkis mulle oma vanaisa matusest, mis hiljuti olla olnud. Teatab siis pea rõõmsa kindlusega: “Ta oli ära teeninud oma tiivad”, lisades seejärel mu täpsustuse peale: “Hingedel on ju tiivad”. Küsisin veel, et kuhu ta tiibadega läks – loomulikult “Taevasse” 🙂
Parim jõulurõõm! 8-aastane Hanna hakkas äkki luuletama ja saatis nõustada püüdnud papsi puu taha, sest too ei teadvat, kuidas see asi siis ikka tegelikult käib! Et enne pidavat olema ikka mingi mõte ka, kui need riimid sealt kokku tulevad. Annaks taevas kannatust!
ilus on tõdeda, et inimesed on vast esimest korda võtnud tõsiselt seda lõpujuttu. igal juhul soovivad head uue maailma algust. soovivad et seesama tähelepanelikkus säiliks. hoolivus. seega maailmalõpp ikkagi toimus- inimesed on muutunud. sellist maailma enam pole.
meil toimus koolipidu. jõulupidu, aitäh-ütlemine, neiud ja härrad olid pidulikeis rõivis. kooli esimene. harras ja kodune. korraga tajud vundamenti ja seda piiritut headust, mis kõigega kaasneb.
uue lavastuse proov oli eile esimest korda hääleks, inimesed läksid hoogu, vaidlesid, selgitasid… mõnus 🙂 täna teeme proovi minu ja Kadri juures, hea, lihtne, soe. nagu külaskäik ja nagu asjalik. lähendab… ca 20 a tagasi juba mõtlesime, et miks peab kogu aeg kesklinna kõik tulema-minema, hüppasime balti jaamas rongi ja jätkasime nõmmel. väga mõnus oli. Dracula-loo lõpupidu oli ka nõmmel Kadri juures. mõnele nagu väljasõit, lapsed olid kaasas … pühapäev torepäev.
kas pole ehk nii, et lõputute valikute lahendamata jätmine ja pidevalt tunnetuslikult sobivaima otsimine on vaid külmunud kontseptsioon, millest vabaneda?
TULDUD RADADE PERVEL 