ne budij
mis maa see on? suured koerad, väiksed koerad, kutsikatel kellad kaelas. ja siis ühel päeval on see kell kõlatu? mõranenud? vaikinud filosoofiast, mis kordab, et elada-olla tuleb lihtsalt…
hämmastab, et ikka veel loodab sinisilmne või vastuoksa küüniline, et keegi tuleb ja teeb tema osa ära. entusiasmist, raugematust huvist. et on mingi muu konks, mille taha see teine haakub. et tehes oma asja teeb ta minu asja ka ära. ja et mina olen seejuures ressurssi kulutamata kasumis. aga pane tähele, see ressurss on antud just sulle seda sinu asja teha. see ressurss ei akumuleeru. see jääb lihtsalt ripnema ja läheb halvaks, seda ei saa kantida ega ümber häälestada. sest kogemus jääb puudu. pettusega teenitu ei kandu edasi, jääb fiktiivseks. tuleb ringiga tagasi ja sunnib sind pettuma- lepe, mis jõuga läbi surutud, teeb sind vaesemaks. ressurss, mis mõeldud ringlema ja taastootma, jääb seisma. naiivne on loota, et naiivset saab petta. naiivne on arvata, et kuningriik lõpeb riigipiiriga- maakera sees ON teadupärast teine maakera. sinu kogemus tuleb sinul endal läbi teha. kui kutsud kellegi külla, hoolitse tema eest, mitte ära rõhuta oma positsiooni. lihtne loogika ütleb, et teist korda ta ei tule, kui ei olnud meeldiv. inimest saab sundida kasvõi kohustundest jooma tilgastanud piima, kassi mitte.
eile paistis päev otsa päike. vesi oli soe. meri oli rahulik, laineta. avastasin küla ja ranna, mis on lähemal mulle kui arvasin. lähemal mu hingele ja mu kodule. lisaks olid mustikad ja pohlad korjamata. mahlapakid ja tühi viski oli vaid ühes kohas rannas. ja neeme vastaskaldas oli kummaline nõukogude suvitusrajoon. ometi peaksid inimesed olema samad. poe küljes oli kirjakast “Naiste Vabatahtlik Pääste”. hea silt, mitu tõlget- kes keda mille eest siis päästab 🙂 tegelikult.
siis tuli õhtu ja öö ja külm oli. aga linad olid puhtad. silmad olid selged. tänagi oli sellepärast päikest. mida päev edasi, seda kaugemale kõik läheb ja lähedamale tuleb. sügis joa all oli vägisi kevade nägu 🙂 näisnäis. varsti on talv. mitu parve lendas ära. kahekordse onni leidsin üle. koha, kust paati vette lasta ka. tuulevaiksel ööl.
as-pekt ja res-pekt. assamalla ja respublika.
kõik misma öelda tahan
on silmade taga ja laugude all
on koopad nii täis nii tühjad
kuis parasjagu just on
mu juuksed kas sirged või keerdus
mu mõtted kas erged või eendus
mu peas või su kaelal
ne budij
ne budij
🙂
TULDUD RADADE PERVEL 